Lõpetuseks
Toidumürgistusi põhjustavad mikroorganismid saab jagada kahte gruppi, millest esimesed põhjustavad toiduinfektsioone ja teised toiduintoksikatsioone. Infektsioon võib aset leida vaid juhul, kui söödavas toiduaines on olemas üle teatud kriitilise koguse tõvestavaid mikroorganisme. Teatud bakterite tüved on virulentsemad kui teised. Intoksikatsioon leiab aset vaid juhul, kui toidus on bakterite poolt produtseeritud kindel kogus toksiini või on toksiin produtseeritud in vivo. Tooreste toiduainete normaalmikrofloora surub alla patogeense mikrofloora ning muudab toiduaine vastuvõetamatuks enne, kui see saavutaks infektsiooni/intoksikatsiooni taseme. Eelnevast tingituna võib öelda, et kõige ohtlikum on patogeense mikrofloora areng peaaegu steriilsetes toiduainetes. Inimeste alimentaartrakt eesotsas mao madala pH-ga ning soolestiku mikroflooraga alandavad oluliselt patogeenide arvukust. Aja möödudes inimese keha muutub resistentseks infektsioonide suhtes. On üldteada, et toidupatogeenidest tingitud haiguste tekkes on riskigrupiks eelkõige väikelapsed, vanurid ja haiged ning immuunpuudulikkusega inimesed.
Gastrointestinaalinfektsioonide ja -intoksikatsioonide põhilisteks sümptomiteks on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu ning teatud juhtudel ka kehatemperatuuri tõus.
Tingituna söötade ebaadekvaatsest koristusest, ladustamisest ja säilitamisest esineb farmiloomadel mükotoksikoose ilmselt rohkem, kui on ametlikult mürgistusjuhtumeid registreeritud, ning seega tuleks kõrge riskiga toitude puhul arvestada nende potentsiaali põhjustada inimeste haigestumist või isegi surma. Tarbimise seisukohalt on oluline kõlbmatuks tunnistada hallitustest saastunud pehmed toidud, nagu moosid, pagaritooted, teatud piimatooted jmt. Tihkema struktuuriga toiduaineid, kõvasid juuste ja suitsutatud lihatooteid, võib mõningatel juhtudel puhastada hallitanud osade eemaldamise teel.
Toidumikrobioloogia teadmised on vajalikud kõikidele inimestele, sest üle 90% toidumürgistusjuhtumitest leiab aset koduköökides toimuvatest hügieenivigadest tingituna. Lisaks hügieenile on oluline teada toidupatogeenide ja toiduainete riknemist põhjustava mikrofloora olemusest, sest mida põhjalikumad on meie toiduohutuse ja -kvaliteedi alased teadmised, seda rohkem osakme teha õigeid valikuid poodides ning seda enam hoiame oma tervist.
Lisaks toidu kvaliteedile ja -ohutusele on inimese tervisele oluline ka optimaalne füüsiline koormus ning stressivaba elu.
Gastrointestinaalinfektsioonide ja -intoksikatsioonide põhilisteks sümptomiteks on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu ning teatud juhtudel ka kehatemperatuuri tõus.
Tingituna söötade ebaadekvaatsest koristusest, ladustamisest ja säilitamisest esineb farmiloomadel mükotoksikoose ilmselt rohkem, kui on ametlikult mürgistusjuhtumeid registreeritud, ning seega tuleks kõrge riskiga toitude puhul arvestada nende potentsiaali põhjustada inimeste haigestumist või isegi surma. Tarbimise seisukohalt on oluline kõlbmatuks tunnistada hallitustest saastunud pehmed toidud, nagu moosid, pagaritooted, teatud piimatooted jmt. Tihkema struktuuriga toiduaineid, kõvasid juuste ja suitsutatud lihatooteid, võib mõningatel juhtudel puhastada hallitanud osade eemaldamise teel.
Toidumikrobioloogia teadmised on vajalikud kõikidele inimestele, sest üle 90% toidumürgistusjuhtumitest leiab aset koduköökides toimuvatest hügieenivigadest tingituna. Lisaks hügieenile on oluline teada toidupatogeenide ja toiduainete riknemist põhjustava mikrofloora olemusest, sest mida põhjalikumad on meie toiduohutuse ja -kvaliteedi alased teadmised, seda rohkem osakme teha õigeid valikuid poodides ning seda enam hoiame oma tervist.
Lisaks toidu kvaliteedile ja -ohutusele on inimese tervisele oluline ka optimaalne füüsiline koormus ning stressivaba elu.
