Toidu kiiritamine
Kiiritamise all mõistetakse tavaliselt ioniseeriva kiirguse kasutamist, kus on lubatud rakendada radionukliidide koobalt-60 või tseesium-137 gammakiirgust. Tegemist on kiirgusega, mis läbib toote, ja kiiritamise toimel tekitavad elektronid või prootonid mikroorganismi rakus suure arvu sekundaarelektrone, mille toime omakorda viib raku hukkumiseni või kahjustumiseni. Kahjustumine on tingitud radikaalide moodustumisest või kiirguse otseset mõjust DNA-le. Kasutada on lubatud ka röntgenikiirgust, mis pärineb maksimaalselt 5 MeV nominaalsel energiatasemel töötavast seadmest ning beetakiirgust, mis pärineb maksimaalselt 10 MeV nominaalsel energiatasemel (maksimaalne kvantenergia) töötavast seadmest. Euroopa Liidus on lubatud kuivatatud maitsetaimede, vürtside ja köögiviljasegude kiiritamine. Kõik kiiritatud toiduained või liittoiduained, mis sisaldavd ühte või mitut toiduaine kiiritatud koostisosa, peavad olema tähistatud sõnadega "kiiritatud" või "töödeldud ioniseeriva kiirgusega". Toiduaineid ja toiduainete koostisosi võib kiiritada ainult heakskiidetud kiirituserajatistes. Näiteks Belgias on pädev ametiasutus tunnustanud ettevõtte Sterigenics S.A. ja kinnitanud selle vastavust direktiivi 1999/2/EÜ nõuetele.
Paljudes EL-i liikmesriikides kiiritatakse toiduaineid vaid selleks, et eksportida neid kolmandatesse riikidesse. Aastal 2007 töödeldi Euroopa Liidus ioniseeriva kiirgusega kokku 8154 tonni tooteid kuueteistkümnes heakskiidetud kiirituserajatises kaheksas liikmesriigis. 89,29% toodetest kiiritati kolmes liikmesriigis: Belgias (34,3%), Madalmaades (28,5%) ja Prantsusmaal (26,2%). Kolm suurimat toidukategooriat olid konnajalad, maitsetaimed ja vürtsid ning kodulindude liha.
MDS Nordion, maailma juhtivaim kiiritustehnika tootja väidab, et toidu kiiritamine on tõestatud ja ohutu tehnoloogia. Väidetakse, et ioniseeriv energia, mis toitu läbib, tekitab biokeemilisi muutusi, kuid ei jäta maha püsivat radioaktiivsust. Saksa teadlased leidsid aga, et toidu kiiritamine võib põhjustada mutatsioone, vähenenud viljakust, ainevahetushäireid, vähenenud kasvukiirust, vähenenud immuunsust haigustele, kasvajaid, organite alakaalulisust ja muud sellist. Sellest tingituna on toiduainete kiiritamine omatarbeks Saksamaal seadusega keelatud, ka Suurbritannia on keelanud toidu kiiritamise omatarbeks.
Paljudes EL-i liikmesriikides kiiritatakse toiduaineid vaid selleks, et eksportida neid kolmandatesse riikidesse. Aastal 2007 töödeldi Euroopa Liidus ioniseeriva kiirgusega kokku 8154 tonni tooteid kuueteistkümnes heakskiidetud kiirituserajatises kaheksas liikmesriigis. 89,29% toodetest kiiritati kolmes liikmesriigis: Belgias (34,3%), Madalmaades (28,5%) ja Prantsusmaal (26,2%). Kolm suurimat toidukategooriat olid konnajalad, maitsetaimed ja vürtsid ning kodulindude liha.
MDS Nordion, maailma juhtivaim kiiritustehnika tootja väidab, et toidu kiiritamine on tõestatud ja ohutu tehnoloogia. Väidetakse, et ioniseeriv energia, mis toitu läbib, tekitab biokeemilisi muutusi, kuid ei jäta maha püsivat radioaktiivsust. Saksa teadlased leidsid aga, et toidu kiiritamine võib põhjustada mutatsioone, vähenenud viljakust, ainevahetushäireid, vähenenud kasvukiirust, vähenenud immuunsust haigustele, kasvajaid, organite alakaalulisust ja muud sellist. Sellest tingituna on toiduainete kiiritamine omatarbeks Saksamaal seadusega keelatud, ka Suurbritannia on keelanud toidu kiiritamise omatarbeks.
Millest on tingitud toidu kiiritamisel mikroorganismide hävinemine ehk mis on toidu kiiritamisel mikroorganismide hävimise võtmeks?
UV-kiirguse bakteritsiidne toime on maksimaalne lainepikkusel 265 nm juures. Põhjusel, et DNA neeldumisspektri maksimum asub samuti 265 nm juures, seostatakse UV‑kiirguse toimet otseselt toimega DNA-le. See toime põhineb DNA ahela kahe naaberpürimidiinaluse ja vahel ka eri ahelate pürimidiinaluste kovalentses seostumises dimeerideks, mis põhjustavad DNA replikatsiooni vigu ning peatavad bakteriraku paljunemise. Bakteritsiidne toime avaldub lainepikkustel 254–265 nm. Paljud bakterid hävivad ultraviolettkiirguse mõjul mõne tunni jooksul. UV-kiirgust kasutatakse desinfitseerimise eesmärgil eelkõige meditsiiniasutustes ja laborites, kuid puhtama õhu ja avatud pindadel paiknevate bakterite hävitamise eesmärgil sageli ka toiduainetööstustes. UV‑lambid lülitatakse sisse tööpäeva lõpus ja lülitatakse välja paar tundi enne tööpäeva algust. Eeltoodu on tingitud UV-kiirguse üledooside negatiivsest mõjust inimese tervisele. UV-kiired ei tungi eriti sügavale ja seega sobib ultraviolettkiirgus eelkõige välispindade bakteritsiidseks töötlemiseks. Toiduainete töötlemine UV-kiirgusega ei ole rakendatav ainuüksi seetõttu, et see põhjustab maitseomaduste kõrvalekaldeid.